Kuidas 2014.a. majandus käib.

Kuigi jaanuaris üldise globaalse äri sentiment jäi negatiivseks -0,2 punkti, kui see suurenes 4,1 protsendipunkti võrra võrreldes eelmise kuuga. Märtsis oli tõusutrend positiivne 1,6 punkti. Ärikliima on kasvanud Belgias (12%), Prantsusmaal (5%) Norras (4%), Hong Kongis (3%), Slovakkias (2%), Ungaris (1%), Tšehhi Vabariigis (+ 1%) ja Taanis (1%). Teisalt vähenes see Türgis (-6%), Hiinas (-6%) ja USAs (-4%).

Elamumaa Tallinnas kallineb,nagu kartulgi.

Tallinnas hakkas elamumaa hind jõudsalt kasvama.Nii,kui üks ruutmeeter maksis 01.01.2011.a. 125 €,siis 11.02.2011.a. juba 132 €-kasv on 5.6 %.Kasutake võimalust osta omale ilus krunt Tallinnas Nõmmel mändide all.Kauplemine on teretulnud!

Riigi ülesanne ei ole toota kaupu ega teenuseid .

2008. aastal Eesti kiire majandusareng peatus. 2008. ja 2009. aastal alanes reaaltoodang järsult ja toodangu languse alusel sai Eestist Läti järel teine kriisist kõige enam mõjutatud ELi riik.

Kiire toodangukasvu periood oli mõningal määral ka tasakaalustamata kasvu ja majandusliku ülekuumenemise aeg,» viitas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet’ Eestit kriisi ajal tabanud raskustele.
Tema sõnul oli lõpuks Eesti majanduse makromajanduslik tasakaalustamatus üsna suur.
Eesti valitsus ei tulnud kriisi eelselajal toime oma põhiülesandega.
Täiesti arutult väljus valitsuse kontrolli alt palgatõus eriti võrreldes tootlikkusega, seda alates 2006. aasta esimesest kvartalist. 2007. aasta teises kvartalis kasvas reaalpalk (s.o ilma inflatsioonita) koguni 14,2%, tootlikkus aga 6%. See on absoluutselt igasuguse majandusliku loogika vastu, mõelgu alamakstud töövõtjad, mida tahes. Keskmine brutopalk tõusis 2008. aasta teises kvartalis rekordkõrgusele,

Euroopa Keskpanga presidendi kinnitusel on kohaliku konkurentsivõime taastamiseks ja madala inflatsiooni hoidmiseks jätkuvalt väga tähtis, et palgadünaamika oleks jätkusuutlik, st palgakasv oleks kooskõlas tööviljakuse tõusuga.

Tema hinnangul on julgustav, et majanduslangus Eestis näib olevat lõppenud, kuid see pole siiski põhjus rahulduda seni saavutatuga.
«Jätkusuutliku välispositsiooni taastamiseks on väga oluline, et Eesti toetaks siseressursside ümberjaotamist ekspordile suunatud kõrge lisandväärtusega sektoritesse. Selleks, et soodustada jätkusuutlikku töökohtade loomist, peavad palgad jääma piisavalt paindlikuks.
Euroopa Keskpanga seisukohalt väga tähtis, et Eesti valitsus säilitaks valvsuse, tagades hiljuti saavutatud madala inflatsioonitaseme püsimajäämise ka eelseisvateks aastateks ning võttes selleks vajadusel jõulisi meetmeid.»

Riigi ülesanne ei ole toota kaupu ega teenuseid - olgugi tegemist selliste spetsiifiliste valdkondadega nagu elektrienergia või raudteeveod.
Riigi ülesanne on turu toimimise tagamine seal, kus seda ühel või teisel põhjusel toetada tuleb,kuid see ülesanne jäi Eesti valitsusel seni teostamata.
Tulemus on kurb.Praegu on Eestis 128 000 töötut ja 559 000 hõivatut.
Kõigele lisaks peab arvestama, et praegu on meil tööpuudus 18% (hiljaaegu 20%) just nimelt selle tõttu, et ta mõned aastad tagasi oli vaid 4%. 2008. aasta teises kvartalis oli Eestis vaid 27 300 töötut. Kui aprillis2010. hindas Eesti suurim pank tänavuseks töötuse määraks 14 protsenti, siis sügisese prognoosi kohaselt jääb keskmine töötuse määr sel aastal 17,8 protsendi tasemele. Prognoosi kohaselt väheneb töötus 2012. aastaks 12,5 protsendini. Swedbanki pronoosib varasemast kõrgemat töötust kahel põhjusel. Esiteks on tööealise elanikkonna aktiivsus püsinud väga kõrge ning vaatamata sellele, et töö leidmine on keeruline, ei ole inimesed töö otsimisest loobunud. Soov leida tööd püsib Swedbanki majandusanalüüsi kohaselt kõrge ka järgnevatel aastatel.
Teise põhjusena tõi pank selle, et uute töökohtade loomine aasta esimeses pooles olnud varem prognoositust aeglasem.
Panga teatel on vähenenud küll ametlik tööpuudus, mis ei kajasta tegelikku olukorda, kuna need, kes ei saa enam riigilt toetust, statistikas ei kajastu.
Ühtlasi on kasvanud töötamine välismaal ning tõenäoliselt suureneb see ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal.
Suurest tööpuudusest ja väiksematest sissetulekutest tingituna Eesti sisenõudluse kasv on jäänud nõrgaks. Eestis ärid koguni seisavad praegu,raha eriti ei liigu,nii et rabeleda ei ole mõtet,see eest on aega lebada,lakke vaadata ja vaikselt mediteerida. Eesti riik on oma arengus kreenis ning sotsiaalne ebavõrdsus järjest tõsisemalt laastab meie riigi nappi inimvara.
Swedbanki teatel väheneb Eesti pankade koondlaenuportfell karmistunud laenutingimuste tõttu.
Tugevamad ettevõtted teevad investeeringuid omavahendite arvel.Valdavalt kasutatakse laenuvõtmist emaettevõtetelt, laenuaktiivsust ei suurenda ka avalik sektor, kus suuremad investeeringud tehakse Euroopa Liidu finantseerimise toel
Swedbank nõuab 2-3 korda kõrgemat marginaali kui näiteks Rootsis. Miks? Kuna Eesti laenuvõtjal pole kuskilt mujalt laenata. See on puhas röövimine, mida ei õigusta mingi majanduslik olukord. Lihtsalt kasutatakse juhust.
Samas kägistab see käitumine Eesti ettevõteid, ja see omakorda pidurdab majanduskasvu riigis.

Tekib küsimus miks Eesti valitsus ei lahenda selliseid probleeme? Miks ei suurendata välisfinantseerimist? Kui nii,siis varsti praegu veel toimivad ettevotted lähevad varsti pankrotti ja töötute hulk praeguse 140 000 asemel un vähemalt 200 000.
Paistab et riigil puudub majanduskeskkonna arenguid suunav roll,et soodustada ettevõtete potentsiaali realiseerimist.

Eesti majandustegevuse tulemus.

Sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetakse majandustegevuse tulemusi. See võrdub toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmiseks kasutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahega. SKP mahuindeksi arvutused ühe elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi väljendatakse EL-27 keskmisega võrreldes (võrdne sajaga) — kui riigi indeks on üle 100, on SKP Euroopa Liidu keskmisest suurem ja vastupidi. Põhinäitajaid väljendatakse PPS-ides, mis kõrvaldab riikidevahelised hinnaerinevused ja võimaldab võrrelda riikide SKP mahtu. PPS-i väärtuste alusel arvutatud indeks (EL-27 = 100) on mõeldud pigem riikidevaheliste kui ajaliste võrdluste tegemiseks.
Kui võrdleme SKP elaniku kohta ostujõu standardi (PPS) järgi (EL-27 = 100),siis näeme et Eestis 2009.a.oli see näitaja 63,samas kui Luksenburgis 267 ning Taanis 117. Lätis ja Leedus vastavalt 49 ja 53.Soomes 111 ja Rootsis 120.
Huvitav on märkida,et kui võrreldes buumiajaga (2007.a.) SKP ühe elaniku kohta langes Eestis kahe aastaga 10%,siis Soomes ja Rootsis see langus oli vastavalt ca 6% ja 4 %.
See tähendab,et kahe aastaga sisemajanduse koguproduktiga (SKP) mõõdetud majandustegevuse tulemused kahanesid Eestis võrreldes näiteks Rootsiga kaks ja pool korda!
Meie ja Rootsi lood on üsna erinevad. Eesti tuleb ülikiirest konvergentsiga seotud tasakaalustamata kasvust ja varahinnamulli lõhkemisest 2007. aastal, oleme saanud kahes järgus vastutuule. Esmalt siseriiklikust tasakaalustamatusest tulenev langus ja siis globaalne langus otsa. Kusjuures me ei tea, kas teine osa on lõppenud.

Rootsi ei ole olnud nii tasakaalustamata, võlakoorem on oluliselt ühtlasemalt jaotunud. Rootsi kroon on nõrgenenud euro suhtes, see on pehmendanud majanduskriisi. Intressimäärad on madalad, intressikulu on väga palju vähenenud. Tasasemaks maandumiseks on polstreid Rootsil veel küll. Samas, lõplikud majanduskriisi mõjud pole veel teada, osa mõjust on ka pehmendatud ja edasilükatud. Põhjamaad tervikuna on majanduskriisis hästi vastu pidanud.

Tööpuudus on Rootsiski kasvanud ja pankadelgi on omad mured.
Sealsed probleemid on võrreldes siinsetega oluliselt väiksemad. Eestis on palju probleeme alles ees. Üle majandustsükli oodatavad laenukahjumid, mida investeerimismaailm prognoosib, erinevad Eestis ja Rootsis viis kuni seitse korda. Erinevused Baltikumis ja Põhjamaades ei ole mitte üks kuni kaks korda, vaid mastaapselt suuremad.

Rootsi autotööstus on kõvasti haiget saanud, sealhulgas lai ring allhankijaid. Kinnisvarahinnad on kukkunud väga vähe, suuremates linnades pole hinnad üldse kukkunud, madalate intresside pärast on kohati toimunud isegi väike hinnatõus.
Eesti tööpuudus on roninud kuhugi 15-20 protsendi vahele. Rootsis on hoopis teistsugune majandus kui Eestis, kus töötuid on sedavõrd palju. Tarbimise mahud vähenevad veel, muutub kogu majanduskeskkond.
Meie valitsejatel puudub nägemus,kuidas edasi minna.Riik peaks hoolitsema,et tingimused ettevõtluseks oleksid soodsad ja reeglid kõigile võrdsed.Kui suudame maksusüsteemi ettevõtjasõbralikuks teha,elavneb majandus kiiresti ja tööpuudus kaob.Tõhusat lahendust tööpuudusele siiski kuskilt ei paista.Ja tegelikult elu on raske väga paljudele inimestele.
Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid. Aeg oleks parandada väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega.
Veel hiljuti võis kuulda,et Arengufond peab Eesti jaoks jätkuva enesega rahulolu taustal kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, mille järgi siinses majanduses jätkab juhtpositsioonil Skandinaavia päritolu kapital ning majandusmudel jääb oma iseloomult staatiliseks.
Selle stsenaariumi järgi on Eesti peamiseks konkurentsieeliseks tööjõu madal hind Läänemeremaade väärtusahelate madalama lisandväärtusega osades. Eesti saab kuidagi hakkama, aga arengulagi on ees.
Visiooni järgi jätkatakse 2011. aasta valimiste järel Eestis senist majanduspoliitikat ja tugevnevad suhted piirkonnas pakuvad vähemalt vajalikku stabiilsust.
Euroopa Liidu struktuurifondide raha jätkab sissevoolu. Teistele välismaise kapitali allikatele jääb Eesti juurdepääs tagasihoidlikuks.
Kodumaises pangandussektoris on endiselt domineerimas Rootsi pangad, kes suurte laenukahjumite ja karmistatud regulatsioonide tõttu on valmis vähem laenama.
Kohalikud kapitaliturud ei too olukorda mingisugust leevendust. Eesti ettevõtete võlakirjaturg ja aktsiaturg kannatavad madala likviidsuse käes, eriti pärast valitsuse otsust mitte tuua Eesti Energiat börsile.
Kehvad majandusnäitajad vähendavad kapitali kättesaadavust terves Läänemere piirkonnas. Selle mõju on ent eriti terav Eestis, kus valitsus ei suuda suunata uusi investeeringuid ettevõtjatele ja uutesse majandussektoritesse.
Ka Arengufond ise on sunnitud aastal 2011 vahendite puudusel oma tegevuse lõpetama.
2015. aastal uue riikliku investeeringute ja innovatsiooni fondi Soome SITRA toel käivitamine ei too kaasa edasiminekut.
Eesti majandusliku arengu mudel jääb staatiliseks. Eesti firmad püüavad säilitada konkurentsivõimet tuginedes madalamatele tööjõukuludele ja osaledes väärtusahelate madala lisandväärtusega osades.
Nad keskenduvad peamiselt odavekspordile ja lihtsamate teenuste osutamisele sektorites nagu toiduainete töötlemine, põllumajandus, koosteliinid ja lihtne tootmine (ka Põhjamaades kasvavate cleantech-tehnoloogia ja heaolu-teenuste valdkondades), mõned odavamad personaalteenused ja telefoni-kõnekeskused.
Lisaks paranevad pisut väliskaubandussuhted Venemaaga üheskoos siseriikliku rahvuste lõimumisega. Kaubavahetuse mahud suurenevad aeglaselt, peamiselt tänu keskmise väärtusega eksporditoodetele, mis moodustavad enamiku Eesti majanduslikust koguproduktist – nagu toit ja puit.
Majandusintegratsiooni aeglasele suurenemisele aitab oluliselt kaasa Venemaa poolne topelttollide kaotamine ning positiivne läbimurre toimub ka Eesti-Vene ühiskondlikes ja poliitilistes sidemetes.
Venemaast on saanud Eestile pragmaatiline naaber, kui mitte päris sõber.
Euroopa Liidu liikmestaatus ja tihenev piirkondlik koostöö loob Eesti elanikele sotsiaalse turvavõrgu. Kuna ülalpeetavate suhtarv kasvab, süvenevad aga kahtlused valitsuse võimes katta rahaliselt tulevikus suurenevaid pensioni- ja tervishoiusüsteemi kulusid.
Majandusmudeli käigushoidmiseks alandatakse tööjõuga seotud maksusid; leiavad aset piiratud ulatusega reformid valitsusaparaadis ning hariduspoliitika soosib tugevalt kutsekoole. Edukaid Eesti ettevõtteid, nii uusi kui ka vanasid, ostavad jätkuvalt üles välisinvestorid - suurima Eesti eksportija,
BLRT Grupi on ära ostnud üks Rootsi erakapitali fond. Eesti kapital surutakse välja. Ainult siseturule suunatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtted jäävad Eesti omanike valdusse ajal, mil Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid.
Majanduslik mudel, mida toetab odavusel põhineva konkurentsivõime säilitamiseks kutseõppele keskenduv haridus, jääb võõraks andekatele ettevõtjatele ja innovaatoritele, kes ei suuda kapitali ligi meelitada. Aalto ja Uppsala Ülikoolid liidavad endaga tudengite puuduses vaevlevad Eesti senise avalik-õiguslikud ülikoolid, vähendades neis seejärel läbiviidavate teadusuuringute intensiivsust.
"Ajude äravool" Eestist jätkub ka seetõttu, et paremad üliõpilased otsivad üha enam võimalusi kraadi omandamiseks välismaal. Kokku hakkab igal aastal Eestist lahkuma 5000 kõrge kvalifikatsiooniga töötajat ja kõrgkooliastujat, vähendades tööpuuduse koormust lühiajaliselt, kuid teravdades pikemas plaanis demograafilist ja talentide kriisi.
Poliitiline maastik jääb üldiselt samaks, tekitades juhtpoliitikuis endaga rahulolu. See omakorda toob kaasa gradualismi, mille tulemuseks on vaid kaotatud võimalused. Siiski tehakse edusamme riigisiseses rahvuste integratsioonis eelkõige tänu kaubanduse hoogustumisele Venemaaga ja venekeelse elanikkonna kaasamisele Eesti ühiskonda.
Sealjuures on sümboolse tähendusega Eesti esimese vene rahvusest ministri ametissenimetamine aastal 2016.
Suhtelisest stabiilsusest ja mitme aasta jooksul suurema tööpuuduse ärahoidmisest hoolimata on selline Eesti majandusel määratud võhm otsa saama. Aastaks 2018 on tööjõukulud ja inflatsioon taas oluliselt tõusnud. Kuna pole toimunud suuremaid muudatusi majanduse struktuuris, seisab Eesti ikka silmitsi raskete küsimustega: kuidas jääda kellelegi vajalikuks üha konkurentsitihedamas maailmamajanduses ja mida võtta ette kodumaal järjest suurenevate sotsiaalsete kulutuste ja tööpuudusega?
Arengufond kirjeldab oma 2018. aastani ulatuvates kasvuvisioonides nelja stsenaariumi, millistest peab kõige tõenäolisemaks "Lõuna-Soome" vairanti. Seda juhul, kui jätkub minimaalne sekkumine asjade
käiku, mis meid kõiki puudutavad.